Ülekoormushaigus – mis see on?
Kui ma tunnen end täna hästi, siis miks peaksin nt arvutitöös kasutama ergonoomist töötooli, hiirematti või mõtlema sellele, mis kõrgusele on minu arvutikuvar reguleeritud?
Ülekoormushaigustest väga tihti ei räägita, samas on need peamised ajutise või püsiva töövõimetuse põhjustajaks.
Minu arust väga oluline tegeleda ennetustööga kohe täna, kuna kasutades erinevaid füüsilise ergonoomika mõõtmisvõimalusi oleks ülekoormushaigused ennetatavad. Kui mul täna juba on ülekoormushaigusele viitavad sümptomid aga ei ole veel väljendunud füüsilist haiguslikku seisundit, siis taas oleks võimalik tööasend, harjumused jms üle vaadata, korrigeerida ja vältida füüsilise haiguse avaldumist. Ennetuse faasis ei oleks vaja arstiabi, taastumine oleks kiire ja püsivate kahjustuteta.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9. selgitab, mis on füsioloogilised ohutegurid ja mis on tööandja kohustused seoses ülekoormuse vältimisega. “Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ja üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada tervisekahjustusi.Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel tuleb arvestada töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi ning tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul” (3).
Tööinspektsiooni statistika näitab, et Eestis diagnoositakse tööga seotud haigustest enim luu- ja lihaskonna- ning sidekoehaigusi. Luu- ja lihaskonna- ning sidekoehaiguste hulka kuuluvad ka ülekoormushaigused (1).
Soodustavad tegurid ja ülekoormushaiguse tunnused
Tööga seotud luu-lihaskonna haiguste kujunemist soodustavad tegurid jagunevad kolme suurde rühma: füsioloogilised, psühho-sotsiaalsed ja individuaalsed tegurid. Neist kõige kaalukamaks peetakse füsioloogilisi ohutegureid: korduvaid käte liigutusi, nagu haaramine, hoidmine, töötamine ebamugavas sundasendis ja töö monotoonsus (5).
Tööst põhjustatud luu- ja lihaskonna haiguste kliiniliste tunnused on närvivalud, kaela- ja seljavalud, lihasvalud, liiges- ja kõõlusvalud. Ülekoormushaiguse alla kuuluvad järgmised sündroomid: kaelalihaste pinge sündroom, õlatendiniit, epikondüliit, karpaalkanali sündroom ja käte vibratsioonisündroom (4).
Haiguse algust on üldjuhul keeruline määrata ning sümptomid on vaevu märgatavad. Kumulatiivse käsitusviisi järgi tekitatakse kudedes ja liigestes iga korduva liigutusega mõni mikrotrauma või toimub kulumine. Kui ülemäärane töökoormus kestab, ilmnevad esmalt lühemat aega kestvad valud, mis hiljem püsivaks muutuvad. Alguses on peamiselt lihase või kõõluse paikne valu, mis piisava puhkusega kaob. Püsivad valud on tingitud ülekoormatud kudede põletikulistest ja degeneratiivsetest muutustest ning mõjutavad liigeseid ja ümbritsevaid kudesid (2).
Allikas 2
Allikad:
(1) https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/TI_luu-ja-lihaskond_EST.pdf
(2) https://www.terviseinfo.ee/images/Sundasenditest_Marge_Grauberg_22-11-12.pdf
(3) https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv
(4) https://www.aripaev.ee/uudised/2005/03/20/ulekoormus-kahjustab-tootaja-narvisusteemi-ja-liigeseid
(5) https://taltech.ee/uudised/ttu-doktoritoo-pakub-voimalusi-kate-ja-olavootme-ulekoormushaiguste-ennetamiseks